esmaspäev, 16. mai 2016

See raamat on nagu hümn elule. Koonduslaagrist sõja lõpul vabastatud noormees kaalub vaid paarkümmend kilo ja on tuberkuloosi suremas, kuid ta ei mõtle sellele, et peab varsti surema. Ta mõtleb hoopis, et tahaks leida omale armsamat, kellega kooselu alustada. Ta hangib 117 neiu nimed ja aadressid ja kirjutab neile kõigile. Ühega jääb ta kirjavahetusse ja nad abielluvadki lõpuks. Ja imede ime - ta paraneb  ja elab veel pika õnneliku elu. See on lugu armastusest ja surematust lootusest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

See raamat Least on väga hea raamat. Saab teada palju sellist, mida ei teadnud. Et Lea oli nii optimistlik ja rõõmus inimene. Ise ütleb ta e...