Lugesin selle raamatu läbi ja minus lugemise ajal üha süvenes veendumus, et ega ei ole neid pagulasi, eriti muslimeid, meile siia ikka vaja.
Õnneks pole neid meil siin ka palju, ja nad on suhteliselt eraldatud. Kui lugesin, mismoodi mõnedes Saksamaa suurlinnades on lausa kvartalite kaupa kohti, kuhu politseigi enam minna ei julge, kus lokkab vägivald ja kriminaalsus, siis see on selline õppetund, millest tuleks meil õppust võtta.
Ja kohtute mõistetamatu leebus immigrantidest kriminaalide vastu, see on lausa käsitamatu. Nii tulebki varsti välja, et ohver on ise süüdi ja politsei nagu lindprii, kelle eest riik ei seisa.
Sellisena ei saa ju ühte demokraatlikku riiki ette kujutada, kus kodanikud on alla surutud ja kurjategijad (suures osas teismelised araablased, liibanonlased, türklased), teevad, mis pähe tuleb.
Andke, andeks, kui sai jutt karm, aga ka raamat on karm ja sellised on minu emotsioonid, mis seda lugedes tekkisid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar