Esimesed viis hommikut, kui ta köögipõrandat uuris,ei olnud seal mitte ainsatki märki. kuuendal hommikul oli pliiats kadunud, nagu ka kolm lagritsat, seitse vorstiviilu, kaks singiviilu ja üks paprikarõngas. ja jahus olid jalajäljed, külmkapi ja köögilaua ja keldrikoridori ukse vahel. Roald kükitas ja põrnitses jahmunult seda jälge, mis selgelt näha oli. See oli väga väike. See pidi olema laps.
Ja hakkabki lugu lõpuks hargnema. Kohutav lugu. Armastusest ja kujuteldamatust julmusest. Lapsest ja tema väärastunud mõtteviisiga vanematest.
Lugu leiab siiski suhteliselt õnneliku lõpu, kõigi osaliste jaoks on vast nii kõige parem.
Igatahes põnev ja lugemist väärt raamat! Soovitan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar