teisipäev, 1. märts 2022

Üheks maa ja taevaga.


 Heljo Männi luulekogu "Üheks maa ja taevaga" vapustas mind pisarateni. Kui ma tema raamatuid eriti ei ole lugeda armastanud, siis see luulekogu on küll vapustavalt kokku seatud.

Millised luuletused! 

Kõik puud ja põõsad on minu hõimud,

ei pea mind võõraks pihlakad, kõivud.

Mu velled on suured ja kõrged on sõsarad,

meil ühised juured ja ühised pisarad.

Vahel tüvi on kõver, kuid mõte on sirge,

me tahe on kõva, me tunnetes kirge.

Ümisen kaasa metsade laulu,

eneseks saan ma metsade kaudu.

    *     *       *      *

Sa oled, olid mu ainus, mu ülevus, mu kainus.

Mu kasinus, mu riitus, mu kannatus, mu kiitus.

Ma ei osanud elada. nüüd püüan endale helada.


Üks luuletus ilusam kui teine. Soovitan soojalt kõigile, ka neile, kes muidu luuletusi ei loe.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

See raamat Least on väga hea raamat. Saab teada palju sellist, mida ei teadnud. Et Lea oli nii optimistlik ja rõõmus inimene. Ise ütleb ta e...