teisipäev, 6. november 2018

Päike on ju samuti täht.

"Inimesed vahivad meid," ütlen ma.
"Sellepärast, et sa oled nii ilus," vastab ta viivitamatult.
"Nii et sa märkasid ka," käin ma peale.
"Muidugi ma märkasin"
Jään pesumaja valgustatud ukseläve ees seisma. "Saju tead, miks nad vahivad, eks?"
"Kas siis sellepärast, et mina pole must või et sina pole korealane." Tema nägu on varjus, aga tajun ta hääles naeratust.
"Ma mõtlen tõsiselt," ütlen ärritunult. "Kas see ei häiri sind?"
Ma ei tea miks ma järele ei jäta. võib-olla tahan tõestust, et kui meil oleks võimalus jätkata, saaksime nende pilkude raskusest üle.
ta võtab mõlemad mu käed, nii et seisame silmitsi.
"Võib-olla see häirib mind," ütleb ta, "aga ainult õige pisut. Umbes nagu kärbsesumin, mõistad? Häirib, kuid ei ohusta."

Nagu läbi prisma kumav päikesevalgus on "Päike on ju samuti täht" ainulaadne armastuslugu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

TEADE.

 Neljapäeval, 02.septembril, on raamatukogu suletud. Olen Põltsamaa Raamatukogus õppepäeval.