teisipäev, 16. august 2016

Väga hästi kirjutatud!
Kuidas NSVL oma algusaastail kasutas lapsi salakuulajaina.
Kasutati ära nende noorust ja süütust ning iha ilusate asjade või raha järele. Millisele poisikesele ei meeldiks siis istuda ilusas autos ja ise rooli keerata. Ja onu on nii hea ja lahke ja nii ei pane laps tähelegi, kui jutustab oma isast ja emast, mida nad teevad ja mida omavahel räägivad. Ning tulebki must kongiauto isale järele.
Aga ka salapärane onu ise jääb võimu hammasrataste vahele.
Kuidas küll täiskasvanud inimesed neil aastail hirmu pidid tundma, seda on lausa raske ette kujutada, kuid selles raamatus on seda väga meisterlikult kujutatud.
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

See raamat Least on väga hea raamat. Saab teada palju sellist, mida ei teadnud. Et Lea oli nii optimistlik ja rõõmus inimene. Ise ütleb ta e...