See on mina-vormis raamat ühe noore poisi kasvamisest. Tema varases noorpõlves juhtub ränk õnnetus, milles ka temal oma osa on, mitte et ta otseselt süüdi oleks, kuid ta tunneb ennast väga süüdi.
Ja see "süü" muudab kogu tema elu, sellest saab talle painaja ja ka omamoodi sõber, kellest ei suuda lahti öelda.
Nii algab odüsseia kodu ja haigla vahel, see on nagu jo-jo.
Siiski, lõpuks oleks nagu tunneli lõpus valguskiirt näha. Noormees hakkab ka ise püüdma, oma tervise heaks kaasa aitama.
Küllaltki paeluv romaan, mis käsitleb sellist haigust, nagu skisofreenia.